Lauluväljak

Mere ääres, osalt kõrgel paekivikaldal Kadrioru ja Pirita vahel, asub laulupidude tohutu merikarbikujuline lava. Lauluväljak on kõigi eestlaste jaoks väga eriline paik. Laulupeod, mida siin iga 5 aasta tagant peetakse, on saanud eesti rahva jaoks tähtsaimaks sündmusteks. Laululavale mahub ca 30 000 lauljat ja kes on kord olnud ca 250 000 inimesest koosneva publiku seas, ei unusta seda elamust. Laulupidude traditsioon pärineb aastast 1869, mil Tartus peeti esimene üldlaulupidu. Sestpeale on laulupeod toimunud enam-vähem iga 5 aasta tagant, kusjuures igast laulupeost võtavad osa nii professionaalsed kui asjaarmastajate koorid kogu Eestist. Kõige ilusam kõige ürituse juures on aga see, et kõik lauljad kannavad oma kodukandi kirevaid rahvarõivaid. Eriline on see, et viimastel aastatel, pärast iseseisvuse taastamist, saavad pidudel osaleda eesti koorid kogu maailmast ning seega saab peost osa eesti rahvas üle maailma.
Laulupidudega paralleelselt toimuvad spordistaadionil alati ka suured tantsupeod värviküllastes kostüümides.
Laulupidude kõrval kasutatakse lava ka teisteks suurteks vabaõhukontsertideks või –üritusteks, olgu need siis rahvusvahelised rock-kontserdid või Michael Jacksoni suurejooneline esinemine 1997. a. suvel.