Botaanikaaed

Pirita vaatamisväärsustest on laiemasse huviorbiiti sattunud siiani peamiselt Pirita klooster, aga huvitavat leidub siin palju rohkem. Arhitektuurselt on paeluvad olümpiaehitused, suvilad, moodsad villad. Kõrvale ei saa jätta liigutavalt kauneid paiku, nagu Pirita jõe kaldad, männimets ja mererand. Pirital on elanud mitmeid Eesti kultuurilukku läinud markantseid persoone.
Kõigepealt tahaksin rääkida Tallinna Botaanikaaiast. Kloostrimetsa tee 52 paiknev botaanikaaed asutati 1961. aastal ning see tegutses nõukogude ajal Teaduste Akadeemia alluvuses. Ajavahemikus 1995 – 2002 sai botaanikaaiast Tallinna munitsipaalasutus ning valdavaks tegevussuunaks loodusharidustöö. 2002. aastal korraldati see taas ümber teadus- ja arenduaasutuseks.
Pirita jõeoru maastikukaitsealal paikneva botaanikaaia üldpindala on 110 ha, millest on kollektsioonidele, ekspositsioonidele ja rajatiste all umbes 77 ha. 1970a aastal avati külastajatele avamaa- ja 1971. aastal kasvuhoonekollektsioonid. 1973 – 1994 tegutses botaanikaaia juures iseseisva asutusena Iru puukool, kus tegeleti uurimistulemuste rakendamisega aianduses ja haljastuses.
Botaanikaaias on orhideede püsiekspositsioon ning lähitroopika- ja troopikataimede kasvuhooned. 1999. aastal valmis arhitektuuribüroo Künnapu ja Padrik koostatud projekti järgi 20 meetri kõrgune palmimaja.
Looduse õpperajal on võimalik tundma õppida metsa- ja niidukooslusi. Botaanikaaial on suur erialane raamatukogu ja herbaarium liigi 80 000 eksponaadiga.
Botaanikaaed korraldab konverentse, loenguid, näitusi ning avaldab mitmesuguseid erialaseid trükiseid.